Friday, December 18, 2009

Bakterid muudavad süsihappegaasi päikese abil kütuseks


Geneetiliselt muundatud tsüanobakter sööb süsihappegaasi ja toodab fotosünteesi teel bensiini asendajaks sobivat vedelat kütust isobutanooli, kasutades selleks päikeseenergiat.

Uuel meetodil on kaks olulist eelist. Esiteks kasutab see ära süsihappegaasi ja vähendab nii fossiilsete kütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside emissiooni. Teiseks kasutab meetod päikeseenergiat, et muuta süsihappegaas kütuseks, mida saaks kasutada muuhulgas ka sõidukites, kirjutas Physorg.

On olemas ka muid meetodeid taimedest ja vetikatest biokütuse saamiseks, kuid need protsessid vajavad mitmeid vaheetappe, enne kui jõutakse kasutuskõlbliku kütuseni.

"Uue meetodi puhul ei ole vaja suurt taimede või vetikate biomassi, mis on peamiseks majanduslikuks takistuseks biokütuste tootmisel,“ ütles uurimust juhtinud James Liao. „Uus meetod on senistest tunduvalt tõhusam ja odavam.“

Kõigepealt suurendasid teadlased tsüanobakteris Synechoccus elongatus süsihappegaasi fikseeriva ensüümi RuBisCO hulka. Seejärel kasutati teistest mikroorganismidest pärit geene, et luua bakteritüvi, mis tarbib süsihappegaasi ja päikesevalgust ja toodab gaasilist isobutüüraldehüüdi Selle gaasi madal keemistemperatuur ja kõrge aururõhk võimaldab seda kergesti süsteemist kokku koguda.

Muundatud bakterid võiksid ka otse kütuseks sobivat isobutanooli toota, kuid teadlaste sõnul on hetkel lihtsam kasutada juba välja töötatud ja suhteliselt odavat keemilist protsessi isobutüüraldehüüdi muutmiseks isobutanooliks või teisteks vajalikeks ühenditeks.

Selline süsteem sobiks ideaalselt juba olemasolevate elektrijaamade kõrvale, kus eraldub palju süsihappegaasi, ütlesid teadlased. Nii saaks kasvuhoonegaasid kohe kinni püüda ja muuta vedelaks kütuseks.

"Hetkel püüame parandada tootmise kiirust ja saagikust,“ kirjutavad teadlased. „Lisaks on vaja suurendada valguse kasutamise efektiivsust ja vähendada bioreaktori hinda.“

Novaator

Thursday, December 17, 2009

Wednesday, December 16, 2009

Viljandi prügilas hakatakse gaasi koguma

Viljandi linnavalitsus lükkas paariks kuuks edasi prügila sulgemistööde riigihanke, sest enne selle väljakuulutamist tuleb teha tekkiva gaasi kogumise projekt.
REKLAAM

Linnavalitsuse eilsel istungil oli päevakorras kaks prügila sulgemisega seotud riigihanget, kuid otsusteni nende puhul ei jõutud. Nimelt selgus, et ettevõtmist 26,4 miljoni krooniga toetavat Euroopa ühtekuuluvusfondi esindava keskkonnainvesteeringute keskuse hinnangul tuleks esmalt koostada tekkiva gaasi kogumise projekt.

Linnamajandusameti juhi Priit Vihuri sõnul kavatses linn gaasikogumise projekteerimise ülejäänud sulgemistöödega samasse hankesse panna, kuid nüüd tellitakse see eraldi. Suurt viivitust muudatus tema hinnangul kaasa tuua ei tohiks ning juba paari kuu pärast loodab linnavalitsus sulgemistööde riigihanke välja kuulutada.

Vihuri kirjelduse kohaselt kujundatakse prügilast kena küngas, millesse paigaldatakse prügist tekkiva gaasi kogumise torustik. Ala kaetakse vett kõrvale juhtiva isolatsioonikihi ning madala haljastusega.

Viljandi prügila sulgemistööd peaksid algama tuleval suvel ja lõppema 2012. aastal. Lehtedele ja muudele sellistele jäätmetele mõeldud komposteerimisväljak ning jäätmejaam jäävad prügila juurde alles.

Kokku läheb sulgemine maksma 29,3 miljonit krooni, sellest 2,9 miljonit tuleb linna eelarvest.

Sakala

Friday, December 11, 2009


Eesti Maaülikool avas eile Kreutzwaldi tänavas lennuakadeemia kõrval biogaasilabori, kus baktereid silo või sõnnikuga söötes saab matkida tööstuslikku metaangaasil töötavat soojuselektrijaama.



Kreutzwaldi 56 laboris heljuv silolõhnavine muutub tugevamaks, kui maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Argo Normak kergitab 600-liitrise terasest eelsegamismahuti kaant ja näitab vedelat ollust, milles ujuvad pudiks peenestatud kõrrelised.

Automaatpump lööb püdelat massi iga tunni tagant, korraga teeklaasi jagu, segamismahutist 200-liitrisesse kinnisesse kääritustünni. Selles elavad ja paljunevad bakterid valmistavad gaasi, millest ligi kolmandik on süsinikdioksiid ning kaks kolmandikku metaan.

Labor lehmast tõhusam

«Meie bakterid on toodud Tallinna reoveepuhastist käärimisjäägiga,» näitab Argo Nor-mak plastkanistrit hallikaspruuni kergelt haisva vedelikuga. «Praegu laseme tekkiva gaasi lihtsalt välisõhku, aga meil on plaan rajada ka kogumisseade koos gaasipõletustõrvikuga.»

Metaan on küll aktiivne kasvuhoonegaas, mille atmosfääri paiskamise piiramine on inimkonna tähtsamaid keskkonnakaitselisi eesmärke, kuid Normaku sõnul reostab maaülikooli labor kaduvvähe. Umbes sama palju kui üks lehm.

«Protsess meie labori kääritusnõus ongi põhimõtteliselt sama, mis lehma vatsas,» näitlikustab Normak. Lehma seedesüsteem töötab aga kiiremini ega suuda silo samavõrd lagundada. Sellepärast jääb lehmasõnnikule ka tugevam hais kui labori käärimisjäägile, selgitas Normak.

Tema sõnul pole tagasihoidliku gaasitekke tõttu võimalik käivitada laboris miniatuursetki elektrigeneraatorit, isegi vee soojendamine eeldaks suurt lisakulutust soojus-vahetisse.

Normak rehkendas, et laborjaama tulevase tippvõimsuse juures saaks ööpäevas koguda umbes 135 liitrit metaani, millest võiks teoreetiliselt saada energiat ühele 20-vatisele hõõglambile.

«Aga kui hakkame tulevikus gaasi koguma, saame seda kasutada põletuskatseteks,» selgitas Normak.

Maaülikool valmistub koostööks firmaga Baltic Biogas, mis loodab panna 2011. aastal Ilmatsalus käima sõnnikust ja lägast kääritatud metaani põletava soojuselektrijaama. Argo Normaku sõnul on üks laborikatsete väljundeid ka Eesti Energia taastuvenergia projekt.

Jalgratast ei leiuta

Normak nentis, et paljud Euroopa riigid on Eestist ees nii teaduslike biogaasiuuringutega kui gaasipõletusjaamade töölepanekuga. Näiteks Saksamaal töötab ligi 4000 biogaasijaama.

Ometi ei leia Normak, et meie teadlased leiutavad jalgratast.«Isegi sakslaste uurimistulemused varieeruvad kuni 50 protsenti,» märkis ta. «Biogaasitoodang sõltub ju liigist, silotaime kasvutingimustest ja silo valmistamise tehnoloogiast.»

Biogaasilabor
• Eesti Maaülikooli uus biogaasi pilootseadmete labor läks maksma 4,6 miljonit krooni. Sellest 1,5 miljonit kulutas maaülikool ja 3,1 miljonit keskkonnainvesteeringute keskus.
• Biogaasilabor on jätk 2007. aasta sügisel maaülikooli metsamajas avatud bio- ja keskkonnakeemia laborile, kus metaangaasi tekitatakse katseklaasides.
Allikas: EMÜ taastuvenergia keskus

Friday, December 4, 2009

BIOGAAS

Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50 - 70% metaanist (CH4), 30 - 40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/m3, sõltuvalt metaani sisaldusest antud biogaasis, mis omakorda sõltub kääritatava materjali toitainete sisaldusest, niiskusest ja jäätme tüübist.


Biogaasijaam koosneb järgmistest seadmetest:

1. Jäätmete vastuvõtt, eelsäilitusmahutid ja segamismahutid
2. Biogaasireaktorid
3. Kääritusjäägi hoidlad
4. Gaasisalvestid
5. Gaasi kasutamiseks koostootmisjaam, katel või veeldamisseadmed.

Biolagunevad jäätmed suunatakse segamismahutist biogaasireaktorisse, kus toimub anaeroobne protsess, mis enamasti on mesofiilne, ehk temperatuuri vahemikus 35 - 42oC. Protsessis toodetakse orgaanilisest ainest hapnikuvaeses keskkonnas biogaasi, mis koosneb peamiselt metaanist ja süsihappegaasist. Antud gaas suunatakse enamasti biogaasireaktori päises olevasse gaasihoidlasse ning sealt koostootmisjaama, kus biogaasis olev energia muundatakse soojuseks ja elektriks. Biogaasireaktorist tulev materjal suunatakse kääritusjäägi hoidlatesse ning kasutatakse põldude väetiseks. Antud protsess hoiab ära metaani kui ühe kahjulikuma kasvuhoonegaasi sattumise atmosfääri, selle põletamisel lendub atmosfääri tekkinud CO2, mis omab 21 korda väiksemat globaalse soojenemise potentsiaali kui metaan. Kääritusjäägis on seevastu vähenenud ebameeldivate lõhnade konsentratsioon, samuti patogeenide, umbrohuseemnete ja kahjurite hulk. Kusjuures tekkinud orgaanilises väetises on suurem osa toitaineid mineraliseeritud kujul ja taimedele kergemini kättesaadavad.

Äärmiselt lihtne seletus:
http://www.youtube.com/watch?v=CkAbVsaKzaM

Aga palju tõsisem seletus:
http://www.youtube.com/watch?v=3UafRz3QeO8

Thursday, December 3, 2009

Taavi Veskimägi: tuulikute rajamisel peab olema piir

Äsja endise Põhivõrgu ehk Eleringi juhiks saanud Taavi Veski­mäe sõnul ei ole mõistlik, kui pool Eestile vajalikust võimsusest katavad subsideeritud tootjad.

•• Elektrivõrku on liitumas uued jaamad. Milline on nende mõju elektri hinnale?

Mida rohkem võimsust ja tootjaid, seda suurem konkurents, mis tähendab tarbija jaoks paremat hinda.

Kuid kui ehitada Narva jaamadesse uued plokid ning lisada CO2 hind ja investeering, siis vabaturu tingimustes Narva jaamad ilmselt turule üldse ei pääsegi. Nagu ka Juhan Parts eelmisel nädalal ütles: kui plokid ehitame, siis maksame neile subsiidiumi selleks, et meil oleks selline võimekus varustuskindluse tagamiseks.

Kuid isegi siis, kui tarbija peaks maksma uute ühenduste tõttu võrgutariifi lähiajal 3–5 senti rohkem, toob see Põhjamaade elektriturule pääsemise kaudu tulevikus vähemalt 15–20% hinna­võidu.

Siiski jääb küsimuseks, kas on mõistlik, et pool Eestile vajalikust võimsusest on kaetud subsideeritud tootjatega.

•• Eleringi varustuskindluse ana­lüüsist nähtub, nagu segaks tuulikute pealetung vaba energiakaubandust.

Kui selle aasta talvine tippkoormus oli 1888 MW, siis tuulikute ehitamise taotlusi on praegu juba üle 4000 MW jaoks, mis on tohutu ebakõla. Tuulikute selline tootmismaht saaks olla reaalne ainult siis, kui Eesti integreerub oluliselt suurema elektri­süsteemiga.

Taastuvenergia tasu on kiiresti tõusnud kolmelt sendilt 12,6 sendini kWh kohta. See kõik tuleb tarbijal kinni maksta ja kusagil on mõistlik tasakaal majanduslikult mõistliku elektri hinna ja keskkonnaeesmärkide vahel.

200 MW tuulikud ei ole süsteemi toimimisele probleem. Pikaajalises arengukavas on võimaliku laena kirjas 600–700 MW tuulikud, aga tõde on ilmselt seal kusagil vahepeal. Küsimus on, kust alates muutuks tuule­energia tasuvaks ka ilma taastuv­energia toetuseta.

•• Kas meil on olemasolevaid ja kavandatavaid võimsusi arvestades aastal 2020 tuumajaama üldse vaja?

See on tõsi, et tänu praegusele majanduslangusele on käärid tarbimise ja võimsuste vahel oluliselt väiksemad, kui varasematel aastatel arvati.

Tuumaenergiat tahaks kindlasti energiaportfellis näha, kas siis enda tuumajaama või sisse ostetava energia kaudu. Meie huvi on võimalikult palju tootjaid võimalikult erinevatest allikatest.

Me ei hakka ütlema, milliseid võimsusi peavad tootjad ehitama. Kuigi arvan, et edaspidi võiks meie regulaarne tootmis­võimsuste raport anda turuosalistele tunnetuse, millistesse energiaallikatesse ja tootmisviisidesse tasub investeerida.

Tuumajaama jaoks on nõudlusepoolne vajadus potentsiaalselt väiksem. Ent vaadates jällegi süsteemi kindluse poolt, siis on stabiilsete tootmisvõimsuste olemasolu meie jaoks oluline. Tuhandemegavatiste ühenduste puhul tekib küsimus, et võib-olla võiksime elektri Põhjamaadest oluliselt odavamalt kätte saada.

•• Mis hakkab Eesti elektriturul juhtuma pärast Ignalina tuumajaama sulgemist?

Meie elektri hinda Ignalina ärakukkumine järgmise aasta aprillis otseselt mõjutama ei hakka, sest Leedu turg jääb isoleerituks.

Küll võivad probleemiks saada piiriülesed ühendused. Leedus toimub hinnahüpe, kõik tahaksid saada sellest oma osa. Venemaal on huvi, samuti Valgevenel, lätlastel ja meil Eestis.

Tuulik jääb konkurentsis alla

•• Kuigi tuuleparkide ehitajatele kehtib tasakaalustavate gaasijaamade rajamise kohustus juba mõnda aega, ei ole ühtegi sellist gaasijaama seni veel tööle pandud. „Parkide arendaja seisukohalt ei ole see tasuv lahendus,” tunnistas Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse liige Martin Kruus.

•• Tema sõnul on otstarbekam võtta eeskuju riikidest, kus on tekitatud kompensatsioonijaamade nõudmise asemel spetsiaalne energiaturg.

•• „Praegu näeb Eleringi plaan aga ette, et piltlikult iga tuulegeneraatori kõrval oleks popsuv diiselgeneraator,” lisas ta.

•• Tuuleenergeetika eestkõneleja Martin Kruus ei nõustu ka väitega, nagu tõuseks elektri hind tarbijale pelgalt taastuvenergia tasu tõttu. „Toetuse maksmine on ajutine ja see kehtib 12 aastat,” rõhutab Kruus. „Kuna Eesti Energia Narva jaamade elektri hinnas vanade jaamade ehituskulud enam ei kajastu, siis nendega me konkureerida ei saaks.”

EPL

Wednesday, December 2, 2009

Rohi - Eesti biogaasi tooraine number üks


Toimetas Piret Ehrenpreis

Kui Kesk-Euroopas on väga heaks biogaasi tootmismaterjaliks mais, siis meil on selles mõttes hindamatu väärtusega nii looduslike rohumaade rohi kui ka pilliroog, leiab Tallinna tehnikaülikooli soojusenergeetika teadur Ülo Kask. Rohu kõrval oleks oluline osakaal sõnnikust ja reoveemudast toodetud biogaasil ja siis alles olmejäätmeist kääritatud gaasil.

Biogaasi tekib looduses orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel pidevalt nii soodes ja rabades. Tehnikaülikooli soojusenergeetika teaduri Ülo Kase sõnul saab aga biogaasi ka kunstlikult toota ning kasutada väga edukalt kas mootorikütuseks või soojuse ja elektri tootmiseks.

“Paljudesse prügilates paigaldati sulgemisel tänavu ja ka möödunud aastal gaasikogumistorustikud. Gaas kogutakse ja põletatakse ära, et metaan ei satuks atmosfääri, vaid CO2, mis on keskkonnale vähem ohtlik. Seda metaani, mida me täna põletame, saaks aga teha ka bussikütuseks,” selgitab Kask.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse tänavusest toetusest saavad rahastust neli biogaasijaama. Ühte neist kavandatakse Tartu külje alla Ilmatsallu. Seal hakataks sõnnikust elektrit ja soojust tegema.

Reoveepuhastuse jääkmudast kääritatakse gaasi Kase sõnul täna Tallinnas. Pikemas perspektiivis näeb Kask aga kõige tõhusama gaasitootmistoormena looduslikel rohumaadel kasvavat rohtu või põldudel kasvatatavaid energiakultuure.

“Tegime tehnikaülikoolis vastavaid katseid ning leidsime, et looduslike rohumaade rohust ja ka pilliroost oleks võimalik saada 100 kuni 200 kuupmeetrit tonni kohta toorbiogaasi,” räägib Kask. Seejuures on tema sõnul võimalik biogaasi toota ja müüa enam-vähem sarnase hinnaga kui maagaasi.

Biogaasi tööstuse arendamisele oleks oodata abi ka Euroopa Liidu fondidest, sest keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutamise suurendamine ning fossiilsete kütuste kasutamise vähendamine on üks liidu prioriteetidest.

Eesti poolt on Läänemere piirkonnas biogaasil sõitva ühistranspordivõrgustiku väljatöötamise projektis partneriks Tartu linn. Tartus uuritakse juba ka biogaasil sõitva ühistranspordi tasuvust ja teostatavusvõimalusi.

Abilinnapea Margus Hansoni sõnul on biogaasi kasutuselevõtu soodustamisel palju ära teha veel ka seaduste tasandil, mis määravad ühe või teise kütuse- ja transpordiliigi maksustamise ja toetamise. Hanson pidas aga realistlikuks, et umbes viie aasta pärast võiks Tartus sõita viis kuni kümme biogaasil töötavat bussi.
ERR Teadusportaal

Hetkel on arendusjärgus 4 biogaasitehast, mis hakkavad tootma biogaasi põhiliselt veise või sea sõnnikust.
Tehased plaanitakse ehitada:
Aravetesse võimususega 1,4-1,6 MW, investeeringu 70-75 milj krooni, millest 22 milj krooni moodustab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning projektiga loodetakse valmis saada 2011/2012
Tartu külje alla,Ilmatsalu asula juurde.Toorainena kasutatakse Tartu Agro veise sõnnikut, tehas võimsuseks plaanitakse 1,2-1,4 MW, projekti masksumus 50-60 milj krooni, millest 25 milj krooniga toetab KIK.
Vinni Lääne-Virumaal, KIK toetab 17,2 milj krooniga
Oisuse, KIK toetab 13,9 milj krooniga, võimsusega 0,6 MW

Tuesday, December 1, 2009

Tartu tahab katsetada biogaasibusse


Tulevikus peaksid ka Tartu tänavatel ringi sõitma biogaasi kasutavad bussid. Seda tänu projektile "Läänemere piirkonna biogaasil sõitev ühistransport" (Baltic Biogas Bus). Biogaas on üks võimalus, kuidas piirata liiklussaaste mõju kliimale.

Kliimamuutuste debati üks eesmärk on huvi tekkimine alternatiivsete energialahenduste vastu seoses senise sõltuvusega fossiilkütustest. Biogaasi potentsiaal ühistranspordi kütusena on suur, ent siiani on seda vähe teadvustatud. Selle projekti eesmärk on suurendada biogaasi osa ühistranspordis, vähendades samal ajal ökoloogilise jalajälje suurust nii piirkondlikult kui ka paikselt.

Projekti avaseminar toimub teisipäeval, 1. detsembril Tartus. Seminarile tuleb projektipartnerite ligi 30 esindajat. Projekti juhib Stockholmi linnatranspordiettevõte SL, kus on praegu kasutusel ligi 60 biogaasibussi.

Projekti kogumaksumus on 32,4 miljonit krooni ja Tartu linna osalus selles 4,9 miljonit krooni. Projekti rahastab osaliselt Euroopa Liit. Tartu linna tegevused projekti raames on biogaasil sõitvate busside rakendamise teostatavuse ja tasuvuse analüüsid, biogaasi tarnetega seonduvad uuringud ja tehnilised lahendused, ühistranspordi arengukava loomine/uuendamine ning Eesti vastavas seadusloomes osalemine. Samuti on kavas investeerida ühe gaasitankla rajamisse ning kompenseerida viie biogaasibussi soetamisel hinnavahe võrreldes diiselbussidega.

ERR Teadusuudised

Noujah... tegelikult oleme juba ennegi kuulnud sarnasedi uudiseid aga siiani pole veel erilisi tulemusi näha olnud.

FAKTE:
USA teedel liigub üle 10 000 biogaasi bussi
Rootsis 1000 bussi

Monday, November 30, 2009

Heia huvilisele...
nii siis on see esimeskes sissekandeks meie uues blogis, mis on loodud bioenergia alaste küsimuste arutamiseks, uudiste levitamiseks ja arvamuste avaldamiseks. Oodatud on kõikide kommentaarid....