Toimetas Piret Ehrenpreis
Kui Kesk-Euroopas on väga heaks biogaasi tootmismaterjaliks mais, siis meil on selles mõttes hindamatu väärtusega nii looduslike rohumaade rohi kui ka pilliroog, leiab Tallinna tehnikaülikooli soojusenergeetika teadur Ülo Kask. Rohu kõrval oleks oluline osakaal sõnnikust ja reoveemudast toodetud biogaasil ja siis alles olmejäätmeist kääritatud gaasil.
Biogaasi tekib looduses orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel pidevalt nii soodes ja rabades. Tehnikaülikooli soojusenergeetika teaduri Ülo Kase sõnul saab aga biogaasi ka kunstlikult toota ning kasutada väga edukalt kas mootorikütuseks või soojuse ja elektri tootmiseks.
“Paljudesse prügilates paigaldati sulgemisel tänavu ja ka möödunud aastal gaasikogumistorustikud. Gaas kogutakse ja põletatakse ära, et metaan ei satuks atmosfääri, vaid CO2, mis on keskkonnale vähem ohtlik. Seda metaani, mida me täna põletame, saaks aga teha ka bussikütuseks,” selgitab Kask.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse tänavusest toetusest saavad rahastust neli biogaasijaama. Ühte neist kavandatakse Tartu külje alla Ilmatsallu. Seal hakataks sõnnikust elektrit ja soojust tegema.
Reoveepuhastuse jääkmudast kääritatakse gaasi Kase sõnul täna Tallinnas. Pikemas perspektiivis näeb Kask aga kõige tõhusama gaasitootmistoormena looduslikel rohumaadel kasvavat rohtu või põldudel kasvatatavaid energiakultuure.
“Tegime tehnikaülikoolis vastavaid katseid ning leidsime, et looduslike rohumaade rohust ja ka pilliroost oleks võimalik saada 100 kuni 200 kuupmeetrit tonni kohta toorbiogaasi,” räägib Kask. Seejuures on tema sõnul võimalik biogaasi toota ja müüa enam-vähem sarnase hinnaga kui maagaasi.
Biogaasi tööstuse arendamisele oleks oodata abi ka Euroopa Liidu fondidest, sest keskkonnasõbralike transpordivahendite kasutamise suurendamine ning fossiilsete kütuste kasutamise vähendamine on üks liidu prioriteetidest.
Eesti poolt on Läänemere piirkonnas biogaasil sõitva ühistranspordivõrgustiku väljatöötamise projektis partneriks Tartu linn. Tartus uuritakse juba ka biogaasil sõitva ühistranspordi tasuvust ja teostatavusvõimalusi.
Abilinnapea Margus Hansoni sõnul on biogaasi kasutuselevõtu soodustamisel palju ära teha veel ka seaduste tasandil, mis määravad ühe või teise kütuse- ja transpordiliigi maksustamise ja toetamise. Hanson pidas aga realistlikuks, et umbes viie aasta pärast võiks Tartus sõita viis kuni kümme biogaasil töötavat bussi.
ERR Teadusportaal
Hetkel on arendusjärgus 4 biogaasitehast, mis hakkavad tootma biogaasi põhiliselt veise või sea sõnnikust.
Tehased plaanitakse ehitada:
Aravetesse võimususega 1,4-1,6 MW, investeeringu 70-75 milj krooni, millest 22 milj krooni moodustab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning projektiga loodetakse valmis saada 2011/2012
Tartu külje alla,Ilmatsalu asula juurde.Toorainena kasutatakse Tartu Agro veise sõnnikut, tehas võimsuseks plaanitakse 1,2-1,4 MW, projekti masksumus 50-60 milj krooni, millest 25 milj krooniga toetab KIK.
Vinni Lääne-Virumaal, KIK toetab 17,2 milj krooniga
Oisuse, KIK toetab 13,9 milj krooniga, võimsusega 0,6 MW
No comments:
Post a Comment