BIOGAAS

Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50 - 70% metaanist (CH4), 30 - 40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. Saadud biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5-7 kWh/m3, sõltuvalt metaani sisaldusest antud biogaasis, mis omakorda sõltub kääritatava materjali toitainete sisaldusest, niiskusest ja jäätme tüübist.


Biogaasijaam koosneb järgmistest seadmetest:

1. Jäätmete vastuvõtt, eelsäilitusmahutid ja segamismahutid
2. Biogaasireaktorid
3. Kääritusjäägi hoidlad
4. Gaasisalvestid
5. Gaasi kasutamiseks koostootmisjaam, katel või veeldamisseadmed.

Biolagunevad jäätmed suunatakse segamismahutist biogaasireaktorisse, kus toimub anaeroobne protsess, mis enamasti on mesofiilne, ehk temperatuuri vahemikus 35 - 42oC. Protsessis toodetakse orgaanilisest ainest hapnikuvaeses keskkonnas biogaasi, mis koosneb peamiselt metaanist ja süsihappegaasist. Antud gaas suunatakse enamasti biogaasireaktori päises olevasse gaasihoidlasse ning sealt koostootmisjaama, kus biogaasis olev energia muundatakse soojuseks ja elektriks. Biogaasireaktorist tulev materjal suunatakse kääritusjäägi hoidlatesse ning kasutatakse põldude väetiseks. Antud protsess hoiab ära metaani kui ühe kahjulikuma kasvuhoonegaasi sattumise atmosfääri, selle põletamisel lendub atmosfääri tekkinud CO2, mis omab 21 korda väiksemat globaalse soojenemise potentsiaali kui metaan. Kääritusjäägis on seevastu vähenenud ebameeldivate lõhnade konsentratsioon, samuti patogeenide, umbrohuseemnete ja kahjurite hulk. Kusjuures tekkinud orgaanilises väetises on suurem osa toitaineid mineraliseeritud kujul ja taimedele kergemini kättesaadavad.

Äärmiselt lihtne seletus:
http://www.youtube.com/watch?v=CkAbVsaKzaM

Aga palju tõsisem seletus:
http://www.youtube.com/watch?v=3UafRz3QeO8